Catuka lugu.. ♥

 

                          Catuka teekond sai alguse 2016. aasta juulis, mil tulin mõttele valmistada oma väikesele 6-kuusele Printsessile midagi
ilusat ning teha seda omaenda kätega. Heegeldamisega olin siis kokku puutunud vaid põhikooli käsitöötunnis. Mäletan, et esimene mütsike
mille valmis heegeldasin oli Printsessile kohaselt roosat värvi, kuid suuruselt sobiv vastsündinule… seega igatepidi vigu täis ning see esimene looming leidis oma koha sahtlipõhjas. Kuigi see töö ei õnnestunud üldsegi nii nagu olin soovinud, ei jätnud ma jonni ning proovisin aina uuesti ja uuesti kuni lõpuks valmis üks armas mütsike just sobivas suuruses! Printsess sai ometi kanda seda esimest mütsi mille emme oli spetsiaalselt
temale heegeldanud. Pühendasin sellesse väga palju armastust ja hoolt.

                             Mõne aja möödudes, kui olin saanud juba kõvasti kätt harjutada, oli mul kogunenud üsna suur kogus mütse ja komplekte
      beebidele. Jagasin pilte tehtud töödest sotsiaalmeedias ning sain uskumatult palju positiivset tagasisidet! Sel hetkel tundsin, et teen õiget asja
 ning soovin hakata sellega igapäevaselt tegelema. Üsna pea avasin Facebookis päris oma lehe mis ei olnud enam suunatud ainult minu
enda tutvusringkonnale, vaid kõigile kes käsitööst lugu peavad.

                                  Vähem kui aastaga tõusis jälgijaskond sotsiaalmeedias märkimisväärse arvuni.

                        Aastaid tagasi ei oleks eales osanud unistadagi, et jõuaksin oma hobiga ühel päeval niivõrd kaugele, et saaksin sellega
elatist teenida. Olen alati unistanud oma isiklikust ettevõttest, unistanud elust kus oleksin ise oma aja peremees… tänu oma kalli tütre
              sünnile jõudsin ma selleni. Vaevalt küll, et ma oleksin hakanud beebidele mütse, papusid ja kindaid tegema, kui mul endal poleks
                            olnud last. Eelnevalt olin ikka arvamusel, et käsitööd teevad vanaemad ning kuidas mina, 22-aastane noor naine, hakkan
igapäevaselt heegelnõel ühes ja lõng teises käes oma vabu hetki sisustama.

Endiselt armastan seda hobi millest on saanud minu amet. 

Olen meeletult õnnelik, et saan seda kõike teistega jagada.

Annan alati endast parima ning ei lõpeta eales arenemist.

 

Suur TÄNU neile kes on minusse uskunud.

Suur tänu ka SINULE, et tunned huvi.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga