Kuidas sündis Catukas 

Catukas teekond sai alguse 2016. aasta juulis ühe lihtsa, kuid südamliku ideega – luua käsitööna midagi kaunist oma 6-kuusele printsessile. Tol hetkel piirdus minu heegeldamiskogemus põhikooli käsitöötunnis omandatuga.

Mäletan siiani, kuidas valmis minu esimene väike mütsike. Loomulikult oli see printsessile kohaselt roosat värvi, kuid suuruselt sobilik hoopis vastsündinule ja vigu täis. See esimene looming leidis oma koha sahtlipõhjas. Siiski ei andnud ma alla – proovisin aina uuesti ja uuesti, kuni lõpuks valmis armas ja just õiges suuruses müts! Oli eriline hetk, kui minu pisike tütreke sai lõpuks kanda mütsi, mille emme oli spetsiaalselt temale suure armastuse ja hoolega heegeldanud.

Aja möödudes, kui olin saanud juba hulgaliselt harjutada, kogunes minu kätte korralik valik beebimütse ja komplekte. Jagasin pilte oma töödest sotsiaalmeedias ning olin rabatud sellest, kui palju positiivset tagasisidet ma sain! Sel hetkel sain aru, et olen leidnud oma tee, ning tekkis soov sellega igapäevaselt tegeleda. Peagi avasin Facebookis oma lehe, mis polnud enam suunatud ainult minu tuttavatele, vaid kõigile, kes käsitööd hindavad.

Vähem kui aastaga kasvas jälgijate hulk sotsiaalmeedias märkimisväärselt. Kui keegi oleks mulle aastaid tagasi öelnud, et minu hobi võib ühel päeval kasvada ettevõtmiseks, mis aitab mul elatist teenida, poleks ma seda uskunud. Olin alati unistanud oma ettevõttest ja elust, kus saan olla oma aja peremees. Tänu oma kallile tütrele jõudsin ma selleni. Kui mul poleks olnud last, poleks ma tõenäoliselt hakanud beebidele mütse, papusid ja kindaid valmistama. Olin ju varem arvamusel, et käsitöö on pigem vanaemade rida. Ma ei kujutanud ette, et 22-aastane noor naine võiks oma vaba aja veeta heegelnõel ühes ja lõngarull teises käes.

Täna on minu hobist saanud täiskohaga töö, mida armastan endiselt kogu südamest. Olen südamest tänulik, et saan seda kirge jagada ka teistega. Panen igasse töösse palju hoolt ja armastust ning annan endast alati parima. Ma ei lõpeta kunagi arenemist ega unistuste poole püüdlemist.

Suur AITÄH kõigile, kes on minusse uskunud. Ja aitäh ka SINULE, et tunned huvi minu loomingu vastu!

♥